Ettevõtlusvormide artiklite seeriast on jäänud käsitleda veel üks – tulundusühistu. Tegemist on üsna vähe levinud äriühinguga, Eestis on registreeritud ~300 tulundusühistut.
Selle ettevõtlusvormi puhul on oluliseks märksõnaks koostöö – tulundusühistu tegevuse eesmärgiks on oma liikmete ühistegevuse kaudu toetada ja soodustada nende majanduslikke huve.
Liikmed osalevad ühistus tarbijate, hankijate, tööpanuse või teenuse kasutamise kaudu. Vastavalt sellele nimetatakse ühistut tarbijate ühistuks, tootjate ühistuks, vms.
Oma kohustuste eest vastutab ühistu kogu oma varaga, kuid liikmetel varalist vastutust ei ole. Tulundusühistu osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni, see koosneb ühistu liikmete osamaksudest.
Ühistu ärinimi peab sisaldama sõna „ühistu“ ja tegevusalale viitavat täiendit. Kui kõik liikmed on ühistud, siis võib ärinimes kasutada sõna „keskühistu“.
Tulundusühistu kõrgeimaks juhtorganiks on üldkoosolek, kus igal liikmel on üks hääl. Igapäevaselt esindab ja juhib äriühingut juhatus, kus võib olla üks või mitu liiget. Juhatuse valib üldkoosolek.
Kui ühistul on juba üle 200 liikme või on osakapital suurem kui 400 000 krooni, siis on vajalik moodustada ühistu nõukogu.
Eelised
- Liikmete kontroll ühistu tegevuse üle
- Otsused tehakse demokraatia alusel, igal liikmel on üks hääl hääletamiseks
- Piiratud vastutus, liikmed ei vastuta isikliku varaga
Puudused
- Suhete halvenemine liikmete seas võib mõjuda ühistu majandustegevusele
- Demokraatia tõttu väiksem paindlikkus, vajalikud muutused võtavad aega
Tulundusühistu registreerimine
Tulundusühistu asutamiseks on vaja vähemalt viite füüsilist või juriidilist isikut. Esmalt sõlmitakse asutamisleping ja kinnitatakse põhikiri, mis on kõigi asutajate poolt allkirjastatud ning notariaalselt tõestatud.
Äriregistrisse kantakse ühistu juhatuse avalduse alusel. Pärast seda võib hakata vastu võtma uusi liikmeid, nende sobivuse üle otsustab juhatus. Ühistu liikmel on õigus igal ajal avalduse alusel ka ühingust välja astuda.
