Tutvustan seekord Eesti ühte kõige nooremat ja väiksemat kirjastust, mis on oma reisikirjadega paljude lugejate südamed võitnud.
Epp ja Justin Petrone olid paar aastat tagasi sunnitud omanimelise kirjastuse tegema. Põhjuseks oli see, et ükski Eesti kirjastaja ei tahtnud nende esimest raamatut „Minu Ameerika“ avaldada.
Selle artikli kirjutamise ajal ehivad Petrone Print „Minu Eesti" raamatud kõigi suuremate Eesti raamatupoodide müügiedetabelite tippe.
„Minu“-sarjas on ilmunud juba üle 20-ne eduka raamatu, erinevate riikide kohta, erinevate autorite poolt. Küsimusele, kuidas kaks kirjandushuvilist mõne aastaga nii eduka äri üles ehitasid, me artiklis vastust leida püüamegi.
Kohtumine
Epp on varem töötanud nii raadios, televisioonis kui ka ajakirjades. 2003. aastal valiti ta Soomes korraldatavasse noorte väliskorrespondentide programmi. USA-st sai samasse programmi äsja ajakirjaniku eriala lõpetanud Justin Petrone. Soomes kuu aega kestnud õppe ajal noored tutvusidki ja üksteist leidsid.
Äriidee leidmine
Kaks hingelt maailmakodanikku rändasid mõnda aega koos mööda maailma ringi. Pärast abiellumist koliti New Yorki. Seal hakkas Epp üles kirjutama mõtteid, mida Ameerika elu-olu temas tekitas. Märkmetest kasvas välja idee kirjutada terve raamat kohanemisest Ameerika kultuuriga.
Käsikirja raamatust pakkus ta algul paarile Eesti kirjastajale. Neile küll kirjutamise stiil meeldis, kuid žanr mitte – ei olevat päris reisikiri ega ka nõuande raamat.
Äri alustamine
Nii otsustas Epp oma raamatu ise välja anda. Tuttava raamatupidaja abil registreeris ta osaühingu, millele pani oma perekonnanime järgi nimeks Petrone Print. Sel hetkel tahtis ta vaid oma raamatut avaldada, plaani suureks kirjastajaks hakata ei olnud.
OÜ algkapitali jaoks 40 000 krooni said nad tänu sellele, et olid müünud ära oma pisikese Tallinna korteri. Müügist saadud rahast tuli kirjastuse käimasaamiseks veel mitu korda firmale laenu anda.
Eduloo algus
Firmal ei olnud alguses ladu, raamatuid hoiti kodus voodi all. Üks hetk tuli teade, et kõik „Minu Ameerika“ raamatud on poodides läbi müüdud ja enam polnud neid ka voodi alt juurde võtta. Siis said noored kirjastajad aru, kui palju on tegelikult inimesi, kes kõik tahavad nende raamatuid osta.
Edasi saabus hetk, kui Epp ja Justin said firmale antud laenud tagasi võtta. Praegu on kirjastus kenasti kasumis ja firmas töötab kuus inimest. Enamik kirjastuse töötajaid eelistab teha oma igapäevatööd kodukontoris.
Petrone’d ei ole inimesed, kes suurt raha ja meeletuid kasumeid taga ajaksid. Kuna „Minu“-sarja raamatud on kõik kenasti kasumis, siis selle kõrvalt saavad Epp ja Justin teha näiteks keskkonna- ja lasteraamatuid. Need viivad küll pigem raha välja, kuid aitavad kirjastajatel nii enda kui lugejate maailma avardada.
Tulevikuplaanid
Petrone’d loodavad, et neil õnnestub veel mõni edukas sari Eesti lugejate jaoks välja tuua. Näiteks, on kavas lapsepõlvelugude sari, kus juba esimene osa - Hannes Võrno „Poisi lugu“ - on ilmunud.
Epp ja Justin Petrone on järjekordseks heaks näiteks selle kohta, et kui tegeled asjaga, mis tõeliselt meeldib ja teed seda südamega, siis tuleb ka edu. Tuleb õppida usaldama oma sisetunnet. Isegi kui keegi ütleb, et su ideest ei saa asja, kuid sa ise usud sellesse 101%, siis tasub asjaga edasi minna. Kirg ja järjekindlus viivad sihile.
Allikas: LHV ajakiri „Investeeri“
